Armas lugeja!

Kui te pole Baudelaire’i orbudest varem lugenud, siis enne esimese lause lugemist peaksite te teadma järgmist: Violet, Klaus ja Sunny on heasüdamlikud ja taibukad, aga nende elu, nagu ma pean kahetsusega tunnistama, on täis viltuvedamisi ja viletsust. Kõik lood, mis kolme lapsega juhtuvad, on õnnetud ja haledad, ja see, mida te praegu käes hoiate, on neist vahest veel kõige hullem.

Kui teil pole küllalt närvi, et lugeda lugu orkaanist, hädasignaalist, näljastest kaanidest, külmast kurgisupist, jäledast kaabakast ja Kauni Kati nimelisest nukust, täidab see lugu teid ilmselt ahastusega.

Ma jätkan nende traagiliste lugude kirja- panemist, sest just see on minu kutsumus. Teie aga peaksite ise otsusele jõudma, kas te suudate niisugust koledat lugu välja kannatada.

Kõige sügavama austusega,
Lemony Snicket

Inglise keelest tõlkinud MAARJA KANGRO

Snicket tutvustab oma raamatuid kui “kurbi, ahastavaid ja õnnetuid”, kuid need töötavad hoopis vastupidi. Õieti otse süstivad optimismi. Baudelaire’i laste kaudu ülistab Snicket julgust, ausust ja teadmisi; osutab raamatute ja õppimise tähtsusele inimese elus, näitab, kui olulist rolli mängib oskus midagi oma kätega ära teha . . .
— Neeme Korv, POSTIMEES