Kord oli puu,  kes armastas üht väikest poissi.
See poiss tuli iga päev tema juurde ja korjas puu alt lehti
ja tegi neist lehekroone ning mängis metsakuningat.
Ta ronis mööda tüve üles ja kiikus puu okstel ning sõi ta õunu.
Ja nad mängisid koos peitust.
Ja kui poiss väsis, heitis ta puu varju magama.
See poiss armastas puud väga.
Ja puu oli õnnelik.

Nii algab unustamatu lugu puu ja poisi sõprusest. Väike poiss jookseb iga päev puu juurde, et ta okstel kiikuda ja mööda ta tüve üles ronida. Puu on õnnelik. Kuid poiss kasvab suureks ja tahab rohkemat kui ainult õunad. Ja puu annab . . .

See on lugu andmisest ja vastuvõtmisest, mis paneb lugeja mõtlema elu ja eluväärtuste üle, mis ajas muutuvad, ning armastusest, mis alles jääb.

Inglise keelest tõlkinud LEELO MÄRJAMAA.

Seda raamatut oleks juba nagu ammu oodanud . . .
– Ott Arder, EESTI PÄEVALEHT