Armas lugeja!

Kui te otsite raamatut rõõmsameelsetest lapsukestest, kes internaatkoolis lõbusalt aega veedavad, siis otsige seda kuskilt mujalt. Violet, Klaus ja Sunny Baudelaire on intelligentsed ja nutikad lapsed, ja te võiksite arvata, et neil läheb koolis suurepäraselt. Ärge lootkegi. Koolist saab Baudelaire’ide jaoks järjekordne hirmus episood nende niigi õnnetus elus.

Tõtt-öelda tuleb lastel selle kohutava raamatu peatükkides vastamisi seista näpistavate krabidega, karmid karistustega, tilkuva käsnseenega, superraskete eksamitega, viiulikontsertidega, H.E.L.L.-iga ja meetermõõdustikuga.

Minu püha kohus on öö läbi üleval istuda ja uurida ning üles kirjutada kolme õnnetu lapsukese lugu, kuid teie eelistate võib-olla öösiti rahulikult magada. Sellisel juhul on parem, kui te mõne teise raamatu valiksite.

Kõige sügavama austusega,
Lemony Snicket

Inglise keelest tõlkinud LEELO MÄRJAMAA

Snicket tutvustab oma raamatuid kui “kurbi, ahastavaid ja õnnetuid”, kuid need töötavad hoopis vastupidi. Õieti otse süstivad optimismi. Baudelaire’i laste kaudu ülistab Snicket julgust, ausust ja teadmisi; osutab raamatute ja õppimise tähtsusele inimese elus, näitab, kui olulist rolli mängib oskus midagi oma kätega ära teha . . .
— Neeme Korv, POSTIMEES