Armas lugeja!

Kui te olete selle raamatu just äsja kätte võtnud, siis pole veel hilja see käest ära panna. Nagu eelmiste raamatute puhul sarjas SARI ÕNNETUID LUGUSID, ei leidu ka selle raamatu lehekülgedel midagi peale ebameeldivuste, viletsuse ja masenduse, ja teil on veel viimane aeg midagi muud lugemiseks valida.

Selle loo peatükkides tuleb Violet, Klaus ja Sunny Baudelaire’il kokku puutuda pimeda trepikojaga, punase heeringaga, kohutavasse kitsikusse sattunud sõpradega, kolme müstilise kirjatähega, petisega ja tema kurjade sepitsustega, salakäiguga ja sellerilimonaadiga.

Ma olen andnud tõotuse Baudelaire’ide lood üles kirjutada, et avalikkus kuuleks kõigist neist hirmsatest asjadest, mis orbudele osaks on saanud, aga kui te otsustate midagi muud lugeda, siis säästate end õuduse- ja õnnetusekoormast.

Kõige sügavama austusega,
Lemony Snicket

Inglise keelest tõlkinud LEELO MÄRJAMAA

Snicket tutvustab oma raamatuid kui “kurbi, ahastavaid ja õnnetuid”, kuid need töötavad hoopis vastupidi. Õieti otse süstivad optimismi. Baudelaire’i laste kaudu ülistab Snicket julgust, ausust ja teadmisi; osutab raamatute ja õppimise tähtsusele inimese elus, näitab, kui olulist rolli mängib oskus midagi oma kätega ära teha . . .
— Neeme Korv, POSTIMEES