Siberi haiku
AASTA RAAMAT 2022 FINALIST
PAABELI TORN 2022 NOMINENT
Ühel 1941. aasta juunikuu varahommikul kamandavad tigedad sõdurid Algiukase ja kõik tema pereliikmed vooditest välja ja käsivad neil end sõiduks valmis panna – nii asuvad tuhanded leedulased sunniviisil teele Siberisse. Miks nad küüditatakse? Mis on nende süü? Kus asub see Siber? Algiukasel on palju küsimusi. Seal kaugel ja karmil maal peab pere külmavõetud kartuleid süües, pisaratega suppi soolates ja lauludega südant soojendades ellu jääma. Seal sünnib küüditatute koor “Õunad“ ja lauldes kasvavad tiivad.
Jurga Vilė ja Lina Itagaki graafiline romaan “Siberi haiku” ei too lugejateni ainult Algiukase saatuse. Selliseid valusaid perekondade ellujäämislugusid kannavad südames paljud leedulased, samuti lätlased ja eestlased. Kuid kui neid kirja ei panda ja üles ei joonistata, vajuvad need unustusehõlma…
Raamat on võitnud mitmeid auhindu, muuhulgas Deutscher Jugendliteraturpreis (Saksamaa), Janis Balvilksi preemia (Läti), ning on valitud White Raven, Bologna Ragazzi preemia ja IBBY Aunimekirja nominendiks. Raamatu põhjal on valmimas animatsioon.
Leedu keelest tõlkinud TIINA KATTEL
“Jurga Vilė ja Lina Itagaki „Siberi haiku” meie kirjandusmaastikule ilmumine oleks märgiline juba siis, kui tegemist oleks ainuüksi leedu lastekirjanduse tõlkega, graafilise romaaniga või lastele küüditamisest rääkiva raamatuga. Aga kuna ühte teosesse on koondunud kõik need kolm aspekti, on raamatu poelettidele jõudmine veelgi suurem sündmus.”
– Jaanika Palm, Eesti Lastekirjanduse Keskus
“Jurga Vilė ja Lina Itagaki loodud maailm on valus, aga siiski helge, sest nad jutustavad natuke oma isiklikku perekonnalugu ka. See on otsapidi ka meie lugu, sest Eestis ei ole perekonda, keda ei oleks stalinistlikud kuritööd või sõda jäiselt puudutanud.”
– Peeter Tali, Postimees
“Jurga Vile ja Lina Itagaki “Siberi haiku” läheb julgelt parimate graafiliste romaanide ritta, mis ei räägi oma lugu mitte lihtsalt visuaalses keeles, vaid autorid oskavad ühendada teksti ja pildi, sulatada need üheks ning voolavate sulgedega tehakse selliseid koomiksi-poognaid, mis poleks tavapärase teksti puhul lihtsalt võimalikud.”
– Kaspar Viilup, ERR
“Lapsjutustajaga „Siberi haiku“ mõjub vahetumalt, aga ka heitlikumalt, peegeldades lapseliku mõttemaailma plastilisust olukordadega kohanemisel ning ealist puhvrit, mis annab naiivse optimismi ja säästab n-ö täie traagika adumisest. Sündmuste vaieldamatu õudus, kaootilisus ja absurdsus omandavad mängulise varjundi, kus aja kulg on ähmane ning kogetav põimub juurdemõeldavaga maagilise realismi võtmes.”
– Mari Laaniste, Sirp