Armas lugeja!

Ma loodan – teie enda pärast –, et te pole ometi otsustanud seda raamatut lugeda, sest teil on kindlasti isu meeldiva elamuse järele. Kui see nii on, siis soovitan teil see raamat silmapilk käest panna, sest kõigist raamatuist, mis Baudelaire’I orbude õnnetust elust lugusid vestavad, on VILETS VESKI vahest veel kõige õnnetum. Violet, Klaus ja Sunny Baudelaire saadetakse Närukülla, tööle saeveskisse, kus iga palgi taga varitsevad ebaõnn ja katastroof.

Mul on kahju seda tunnistada, aga selle raamatu lehekülgedelt võib leida selliseid ebameeldivusi nagu tohutu suur veohaarat, maitsetu ühepajatoit, mees, kelle pea asemel hõljub suitsupilv, hüpnotist, vigastuseni viiv hirmus õnnetus ja sooduskupongid.

Olen andnud lubadse kirja panna kõik lood, mis nende kolme vaese lapsukesega juhtuvad, kuid teie pole seda teinud, nii et kui te eelistate südantsoojendavaid jutukesi, siis olge lahked ja valige mõni teine raamat.

Kõige sügavama austusega,
Lemony Snicket

Inglise keelest tõlkinud LEELO MÄRJAMAA

Snicket tutvustab oma raamatuid kui “kurbi, ahastavaid ja õnnetuid”, kuid need töötavad hoopis vastupidi. Õieti otse süstivad optimismi. Baudelaire’i laste kaudu ülistab Snicket julgust, ausust ja teadmisi; osutab raamatute ja õppimise tähtsusele inimese elus, näitab, kui olulist rolli mängib oskus midagi oma kätega ära teha . . .
— Neeme Korv, POSTIMEES